23. august 2015

Kes praeguse seisuga pääseks Rio olümpiale ?

Pjotr Degtjarjov üritab jõuda enda elu esimele olümpiale
3. juulil 2016 "suletakse uksed" ujujatele, kes püüavad pääsu Rio de Janeiro OM-ile. Kuid kui praegu oleks viimane normatiivide täitmise päev, siis kes oleksid need ujujad, kes pääseksid spordimaailma suurimale võistlusele?

Kõige pealt peaks selgeks tegema, kuidas üldse olümpiale pääseb. Olümpiale pääseb igaüks kes endale pileti ostab, aga sinna võistlema saamine ujumises on veidi keerulisem protsess.

Igal riigil on erinev valimissüsteem. Kuna näiteks USA on suur ujumisriik ja A-normide täitjaid on rohkem kui küllaga, siis toimub eraldi võistlus (U.S Olympic Team Trials) kus selgitatakse ujujad, kes pääsevad Riosse võistlema. Ning jah, isegi Michael Phelps peab sellel võistlusel osalema.

Eestis on asi lihtsam, kui sul on A-norm täidetud on sul ka lennupilet tagataskus. Kuid ükski eestlane pole hetkel veel täitnud Rio OM-i A-normatiive. Kui praegu oleks viimane normatiivide täitmise päev, siis oleks Ujumisliidus palju kisa ja kära. FINA ehk Rahvusvaheline Ujumisliit lubab Riosse võistlema 900 ujujat.
  • Kui ükski eestlane ei täida A-normatiivi ega pälvi B-normatiiviga kutset FINA poolt, siis pääseb igal juhul Eestist võistlema üks mees ja naine..eeldusel, et ta osales Kaasanis MM-il.
  • Kui peaks A-normatiivi täitma näiteks üks mees, siis pääseb olümpiale ikkagi veel üks naine kellel on täidetud B-normatiiv ja vastupidi
  • Kui peaks A-normatiivi täitma näiteks kaks meest (või kaks naist), siis enam B-normatiiviga ükski ujuja võistlema ei pääse (v.a juhul kui ta saab FINA poolt kutse)
Täpsema ülevaate saad kui klikkad SIIA:

Ehk ühesõnaga näeme me kindlasti Rio ujulas võistlemas kahte eestlast, kuid loodetavasti rohkem.

Nüüd veidi põhjustest, miks Ujumisliidus oleks palju kisa ja kära. Kuna meil pole praeguse seisuga täitnud ükski ujuja A-normatiivi, siis pääseks olümpiale Eestit esindama ujuja, kellel on täidetud B-normatiiv ja kellel on kõige rohkem FINA punkte (kõige ausam kriteerium). Muidugi on olemas võimalus, et B-normatiiviga saadetakse ka kutse aga uskuge mind, praeguse seisuga ei saaks ükski eestlane kutse. Miks siis ikkagi oleks Ujumisliidus palju kisa ja kära? Hetkel on nii Pjotr Degtjarjovil (100 m vabalt) kui ka Ralf Tribuntsovil (100 m selili) 840 FINA punkti. Seega oleks päris raske valik, kes läheks. Naiste hulgas ei oleks praegu kahtlustki, sest Maria Romanjukil (100 m rinnuli) on koos 794 punkti.


NAISED:

Maria Romanjuk (100 m rinnuli) - 794 punkti
Maria Romanjuk (200 m rinnuli) - 776 punkti
Kätlin Sepp (200 m selili) - 766 punkti
Kätlin Sepp (100 m selili) - 764 punkti

Sigrid Sepp (100 m selili) - 751 punkti
Tess Grossmann (100 m vabalt) - 744 punkti

Maria Romanjuk treeningul
Maria Romanjuk valitses täielikult eelmist naiste hooaega ja see peegeldub ka tema saavutatud FINA punktide näol. Hetkel hoiab ta tugevalt kinni enda eluunistusest ehk pääsust Rio olümpiale. Samas võivad selle "rikkuda" kaks meest Pjotr Degtjarjov ja Ralf Tribuntsov kellel mõlemal on olümpia A-normatiiv käeulatuses. Siiski on hetkel MM-il ujutud 100 m rinnuli tulemus 1.09.49 piisavalt kõvast puust, et olla lähimatest naiskonkurentidest ees ligi 40 punktiga.

Äsja Louisana ülikooli lõpetanud Kätlin Sepaga on keerulisemad lood. Seoses sellega, et ta ei osalenud Kaasanis toimuval MM-il, siis pole temal mingit lootust pääseda FINA punktide alusel olümpiale. Tema peaks seega ujuma A-normi või ujuma sellele võimalikult lähedale, et pälvida kutse FINA poolt. 200 m seliliujumises on A-normiks 2.10.60 ja 100 m seliliujumises 1.00.25. Seega on temal kõige raskem nendest neljast naisest pääseda olümpiale. Siiski on ta möödunud hooajal näidanud häid tulemusi, mis lõppes 200 m seliliujumise Eesti rekordiga - 2.15.54. 
Sigrid Sepp

Sigrid Sepal on 50 m seliliujumise Eesti rekordi (29.42) eest kirjas kusjuures 778 punkti, aga kahjuks/õnneks ei ole see olümpiaala. Seega on "Sikul" parimad võimalused olümpiale pääseda just 100 m seliliujumises, kus ta on sel hooajal näidanud aega 1.03.94, mis annab FINA punktitabeli alusel 751 punkti. Tema õde "Kätu" on seejuures näidanud 100 m seliliujumises aega 1.03.56, mis annab temale 764 punkti. Et saavutada 794 punkti, mis on hetkel naiste suurim punktiskoor, siis selleks tuleks neil ujuda ajaks 1.02.75, mis oleks ka uus Eesti rekord. Kuid olümpia B-norm on 1.02.35, seega pikk maa veel minna, aga minu hinnangul ei midagi võimatut.

Neljanda naise, kelle ma olümpiapileti võitlusesse lisaksin oleks Tess Grossmann. Kuna olümpianormide täitmine algas 1. märts 2015, siis Grossmanni parimad tulemused on ujutud enne seda. Sel hooajal on tema suurim punktisaak FINA tabeli alusel 100 m vabaltujumine (57.46), kus ta on kirja saanud 744 punkti. Kui ta soovib sel distantsil Maria Romanjuki "kinni püüda" tuleks tal näidata aega 56.18. Poole lühemal distantsil, 50 m vabaltujumises, oleks selleks ajaks 25.62. Arvestades, et tema isiklik rekord on 25.76, siis julgen väita, et hea ettevalmistuse, hea võistlusega ja veidi sportliku õnne, siis pole olümpiale pääs utoopia vallas. 

Siiski pean ka ära märkima, et ega Romanjuk terve aasta diivanil ei lesi ja vaata kuidas konkurendid lähemale rühivad. Trenni teeb kõvasti ka Romanjuk ning üritab enda isiklikud rekordid (loe: Eesti rekordid) kruttida nii lähedale Rio A-normatiividele kui võimalik.


Mehed:

Ralf Tribuntsov (100 m selili) - 840 punkti
Pjotr Degtjarjov (100 m vabalt) - 840 punkti
Martti Aljand (100 m rinnuli) - 838 punkti
Martin Allikvee (200 m rinnuli) - 831 punkti
Martin Allikvee (100 m rinnuli) - 827 punkti
Martin Liivamägi (100 m rinnuli) - 825 punkti

Meeste osakonnas on lood palju-palju-palju keerulisemad. Esiteks, on nii Tribuntsovil kui Degtjarjovil 840 FINA punkti. Mis praeguse seisuga annaks mõlemale mehele õiguse kandideerida kohale Rio OM-il. Siiski kui tuleks langetada valik, siis ilmselt kukuks see valik HETKEL Tribuntsovi õuele, sest tema näitas MM-il parimat minekut.

Ralf Tribuntsov
Tribuntsov sai MM-il 100 m seliliujumises kirja aja 55.03, aga nii tema kui ka tema treenerid lootsid Rio A-normatiivi täita, milleks on 54.36. Kuna järgmisel poolaastal (sept-dets) võtab "Tribu" ülikoolist akadeemilise puhkuse, siis saab ta 100% ainult keskenduda ujumisele. Mina isiklikult arvan, et ta ujub A-normi ära järgmise aasta Euroopa meistrivõistlustel Londonis, kui teda muidugi lastakse sinna. Tegelikult on Ralf saavutanud see hooaeg ka 842 FINA punkti, aga kuna 50 m seliliujumine ei kuulu olümpiaalade hulka, siis pole sellel hetkel suurt tähtsust. Vaadates tema eelmist hooaega, siis võib julge panuse teha, et Eesti rekord 100 m seliliujumises paraneb järgmisel aastal kindlalt. 

Meie kroolispets Degtjarjov teenib kahte jumalat - 50 m- ja 100 m vabalt. Pikemal distantsil on ta saavutanud ajaga 49.71 ka 840 FINA punkti ehk on siis "Tribuga" viigis. Tema isiklik on küll 49.56 aga see on ujutud 2013 aasta suvel seega ei lähe hetkel arvesse. Olümpia A-norm on aga 48.99, mis on päris kõva pähkel juba "Pjotsile" puremiseks. Suurim tõenäosus on ilmselt tal täita Rio A-norm 50 m vabaltujumises. See hooaeg näitas ta aega 22.59, mis on vaid 32 sajandikku kehvem kui A-norm. 

Kas Martti Aljand pääseb enda elu teisele olümpiale?
Martti Aljand üritab pääsu enda elu teisele olümpiale. Hetkel jääb ta enda headest sõpradest maha vaid 2 FINA punktiga. 100 m rinnuliujumise aeg 1.01.99 andis talle MM-il 838 punkti. Kindlasti pole see tema lagi, aga A-normi (1.00.57) püüda on üsna raske, kui mitte võimatu. Aljandi parimad lootused on viia tuleval hooajal 100 m rinnuliujumise hooaja tippmark 1.01,5 või vähema peale ning loota, et nii Tribuntsov kui ka Degtjarjov ei täida A-normi ega uju temast suurema punktiskoori. 


Kaarte segab pakis korralikult ka Martin Allikvee. Sellel hooajal viis ta 200 m rinnuliujumise Eesti rekordi 2.15.09 peale ning saavutas sellega 831 FINA punkti. Muide, 50 m rinnuliujumises, on Allikveel tänavu kirjas 841 FINA punkti aga jällegi ei kuulu see ala olümpiakavva. Kindlasti suudab 20-aastane ujuja veelgi enda 200 m rinnuli ujumise tulemust algaval hooajal parandada, mis teeb elu väga raskeks neile, kes loodavad nn FINA punktidega olümpiale jõuda. Lisaks on Allikvee väga ohtlik ka 100 m rinnuliujumises, kus ta võib Aljandi selja prügiseks teha ja Rio lennupileti enda taskusse pista.

Ja muidugi ei saa ma mainimata jätta ka meest kelle Liivamuscle võib teha iga kell Liivamagicut. Muidugi ma räägin Martin Liivamägist - kellest siis veel ? Kuigi 200 m kompleksujumises on tal A-normist (2.00.28) puudu ca 2,5 sekundit, siis kui ta suudaks enda hooaja tippmargi viia 2.01.00 peale, siis ilmselt saaks tema kutse. Sellel hooajal näitas ta suurimat FINA punkti saaki (825 p) 100 m rinnuliujumises ajaga 1.02.32. Tema võimed on ka kindlasti 1.01.5 kandis ehk meeste: Liivamägi, Aljand ja Allikvee esituses võib tuleval hooajal näha palju huvitavaid/vihaseid vastasseise.

Paljud treenerid räägivad, et ka Kregor Zirk'il ja Daniel Zaitsevil on hea võimalus pääseda olümpiale. Minu hinnangul on see ikkagi üsna raske. Mõlemad mehed peaksid ujuma A-normid või ujuma sellele võimalikult lähedale, et pälvida kutse FINA poolt. 100 m liblikujumises, kus Zirk'i isiklik rekord 54.04 ja Zaitsevi 55.05 on A-normatiiv 52.36. Kutse saamiseks tuleks ujuda kuskil 52.5-52.7 kanti. Kregoril on teine trumpala 200 m vabaltujumine, kus A-normiks on 1.47.97. Kutse saamiseks peaks ilmselt näitama aega 1.48.5-1.49.0 kanti. Zaitsev on head kiirust näidanud ka 50 m vabaltujumises, seal on A-normiks juba enne mainitud 22.27. Kui kedagi huvitab, mis on nende kahe noormehe selle hooaja kõrgeim FINA punktiskoor siis selleks on 783 punkti (100 m liblikujumine).

Ühesõnaga on hetkel seis väga keeruline kuid samas huvitav. Kogu jutt on muidugi spekulatiivne kuna tuleviku ei näe me keegi ette. Ujumisliidu president andis tükk aega tagasi ajakirjanduses välja lubaduse, et olümpiale pääseb 5 ujujat. Praegu see sinilind lendab liiga kõrgel. Kahte ujujat näeme me kindlasti, kuid isiklikult arvan, et olümpiale pääseb 3 ujujat. Tuleb huvitav ujumisaasta!

Püsige Lainel!


2 kommentaari: