9. aprill 2016

5 tähelepanekut Tartu Kevade avapäeval

Täna algas kaks päeva kestev rahvusvaheline ujumisvõistlus Tartu Kevad ning avapäevaga on saadud ühele poole. Üheks päeva tipphetkeks oli kindlasti Eesti juunioride rekord 200 m rinnuliujumise Silver Heini esituses. Priit Aaviku Ujumisblogi toob nüüd välja viis suurimat tähelepanekut, mis toimus võistluste avapäeval.


1. Martin Allikvee kehvad sooritused

Mõni võiks kindlasti öelda, et Martin Allikvee on kehvas vormis ning tema ajad on kohutavad. Kuid kui süveneda asjasse natuke lähemalt, siis põhjuseid on palju miks Allikvee pole praegu enda parimas vormis. 200 m rinnuliujumise Eesti rekordimees kaotas enda kodusele konkurendile, Silver Heinale, rohkem kui 3 sekundit. Dmitri Kapelini käe all treeniva Martin Allikvee Eesti rekord on 2.15.09, mis on püstitatud eelmisel aastal MM-il. Allikvee naasis alles nädal aega tagasi Slovakkias toimunud treeninglaagrist ning raske töö on jätkunud. Lisaks on teadatuntud fakt, et Garanti Spordiklubi ujujad teevad reeglina väga hea tulemuse seal, kus see kõik rohkem tähtsust omab ehk praegusel hetkel Euroopa meistrivõistlustel. Seega kõikidele kiibitsejatele, kinnitage turvavöö, sest Allikvee hakkab alles gaasi vajutama.

2. Tess Grossmanni allajäämine Kertu Ly Alnekile

Viimati kaotas Grossmann kodusele konkurendile 50 m vabaltujumises 2013. aastal Eesti karikavõistlustel. Toona jäi ta alla ei kellelegi muule kui Triin Aljandile. Aljandi võiduaeg oli toona 26.21 ning teisena lõpetanud Grossmann läbis ühe basseinipikkuse ajaga 26.76. Muide sellel samal võistlusel sai Kertu Ly Alnek kirja ajaks 28.88. Täna enam kui 3 aastat hiljem on tema uueks isiklikus rekordiks täna ujutud 26.45. Põhjuseid miks Grossmann kaotas on palju. Esiteks, ta alles eile naases Itaaliast treeninglaagrist kus ta viibis ligi kuu aega. Väsitav lennureis ning veelgi väsitavamad treeningud on avaldanud tugevat mõju. Teiseks, peaks 21-aastane Grossmann olema väga heas vormis Baltimaade meistrivõistlustel, mis toimuvad täpselt 2 nädala pärast. Eesmärgid on neiul suured ning aina tihenevas konkurentsis on naiste 50 m vabaltujumine saanud vägagi intrigeerivaks alaks meie konnatiigis. Lisaks on homme kavas teine vaatus Grossmanni ja Alneki näidendis mille pealkirjaks on 100 m vabaltujumine.

3. Kregor Zirk'ile pikematel kroolidistantsidel vastast ei leidu

Pea iga ujumissõber teab juba Kregor Zirk'i nime. Kui distantsiks on 200 m vabalt või mõni pikem kroolidistants, siis suure tõenäosusega Zirk alati ka jänese kübarast välja tõmbab. Konkurentide ees on edu nii suur, et 16-aastane tartlane teeb nendega mis tahab. 200 m vabaltujumises sai ta täna kirja ajaks 1.52.80, lähim konkurent finišeeris ajaga 1.56.15, mis on isegi üllatavalt hea. Lisaks näpistas ta täna ka Pjotr Degtjarjovi 50 m vabaltujumises, kui kaotas talle vaid 3 sajandikuga. Kahju muidugi, et Zirk homme 100 m vabalt ei uju, sest sellest tuleks tõeline maiuspala. Fakt on see, et lisaks pikematele vabaltujumise distantsidele on tema võitmine liblikujumises samuti väga raske. Vladimir Sidorkini 200 m vabaltujumise Eesti rekord 1.49.86 võiks olla üks eraldi olev eesmärk, sest ta on ainuke Eesti ujuja kes on selliseks ajaks võimeline.

4. Uued stardiplaadid 

Aura ujulasse on tõesti jõudnud uued võistluspukid, või kui korrektselt nimetada, siis stardiplaadid, mis kruvitakse statsionaarsete pukkide peale. Praegu on võistlusi korraldatud kulunud Ujumisliidu plaatidega, mis kriitikat ei kannata. Suurimat rõõmu pakub uute stardiplaatide olemasolu muidugi ujujatele, sest kuu aega tagasi toimunud Eesti karikavõistlustel tehti starte pukkidelt, mida kasutati võistlusolukorras viimati 2009. aastal. Nüüd jäävadki, Portugalist tellitud stardiplaadid, Aura ujulasse. Lisaks levib info, et Baltimaade meistrivõistlusteks muretsetakse ka uued stardiplaadid Kalev Spa ujulasse. Kas nii ka läheb, seda näitab aeg, kuid positiivne on see, et vanker on liikuma pandud ning ujujatele luuakse aina paremaid võimalusi.

5. "Magusad" preemiad võitjatele

Magusate preemiate all ei mõtle ma Kalevi šhokolaadi vaid ikka seda krõbisevat rahakoti vahel - raha. Tartu Kevade peakorraldaja Ujumise Spordiklubi eesotsas Kaja Haljastega on välja pannud iga ala võitjale 50 eurot võiduraha. Ühelgi teisel võistlusel Eestis sellist raha ei jagata, tegelikkuses ei jagata raha üldse. Tõsi, summa võiks olla alati suurem, aga 50 eurot on ujujatele piisav stiimul, et tulla võistlema ja anda endast kõik. Peakorraldaja liigub väga õiges suunas ning seda näitab ka võistlustel osalejate arv. Tartu Kevad on Eestis üks ujujate poolt enim kiidetud võistlus Kalev Openi kõrval.
raha.

PÜSIGE LAINEL!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar