14. juuni 2016

TOP 10: Kes on võitnud enim Eesti meistritiitleid ujumises?

Eesti meistrivõistluste medalid
Reedel algavad 97. korda toimuvad Eesti meistrivõistlused, kus paljudel meie tippudel on võimalik enda meistritiitlite saldot veelgi kasvatada. Viimastel aegadel on traditsiooniks saanud, et lühiraja meistrivõistlused toimuvad talvel ning pika basseini medalid jagatakse suvel. 

Kuid kes on võitnud kõige rohkem kuldmedaleid Eesti meistrivõistluste ajaloos? Kas selleks on keegi praegune ujuja või juba karjääri lõpetanud sportlane? Koostasin TOP 10 tabeli, et tuua selgus majja ning vaikselt sättida juba ennast reedel algavate Eesti meistrivõistluste lainele. Tasub lisada, et arvesse olen võtnud ainult täiskasvanute Eesti meistritiitleid sh teateujumises ja avaveeujumises saavutatud kuldmedaleid.

10. koht - Ken Tomson (59 kuldmedalit)

Kümnendalt realt leiame endise ujuja Ken Tomsoni. Ujuja, kes kuulus Eesti koondisesse aastatel 1999-2008 võitis enda karjääri jooksul 59 kuldmedalit Eesti meistrivõistlustelt. Üleüldse seisab tema kaminasimsil lausa 121 Eesti meistrivõistluste medalit. Tiitlivõistlustel startis Tomson 26 korda.

Elina Partõka
9. koht - Elina Partõka (62 kuldmedalit)

Elina Partõka on Eestit olümpiamängudel esindanud kolmel korral (2000; 2004; 2008). Parimaks kohaks jäi tal 200 m vabaltujumise 28. koht. Eesti meistrivõistlustel suutis Partõka saavutada 108 medalit millest 62 neist olid kuldsed.

8. koht - Maria Romanjuk (65 kuldmedalit)

Edetabeli kaheksandalt realt leiame hetkel veel aktiivse ujuja ning selleks on rinnuliujuja Maria Romanjuk. Kuigi Romanjukil on võimalus enda kuldmedalite arvu alates reedest veel kasvatada, siis praeguseks hetkeks on tema kukrusse kukkunud 65 kuldmedalit. Üleüldse on ta Eesti meistrivõistlustel medali kaela saanud 126 korral. Vaadates Romanjuki praegust minekut, siis liigub ta julgelt 100+ kuldmedali kursil.

6.-7. koht - Margus Saia (66 kuldmedalit)

Siiri Põlluveeri endine õpilane Margus Saia jagab 6.-7. kohta. Aastatel 1996-2003 Eesti koondisesse kuulnud Saia meelisaladeks olid pikemad distantsid. Viiel korral õnnestus Saial püstitada ka Eesti rekord. 2001 aasta MM-il saavutas ta 400 m kompleksujumises 22. koha. 

6.-7. koht - Martti Aljand (66 kuldmedalit)
Martti Aljand

Koos Margus Saiaga jagab 6.-7. positsiooni Eesti ujumise üks kõige edukam sportlane Martti Aljand. Kusjuures ka Aljand on treeninud paar hooaega Siiri Põlluveeri käe all. Aljandil võiks Eesti meistritiitleid olla ka rohkem, aga kuna ta veetis viis aastat USA ülikoolis, siis väga paljud meistrivõistlused jäid tal vahele. Juba reedel on tal võimalus mööduda Saiast, sest 101 starti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel teinud Aljand on ka tänavu stardis. 

5. koht - Kätlin Sepp (72 kuldmedalit)

Sarnaselt Martti Aljandile veetis ka Kätlin Sepp enda ülikooliaastad USA-s. Kuigi teda on Eesti meistrivõistlustel rohkem nähtud. Enda karjääri jooksul on Sepp võitnud Eesti meistrivõistlustel kokku 72 kuldmedalit ning ühtekokku lausa 132 medalit. Individuaalselt on Sepp tulnud Eesti meistriks 43 korda ning teateujumistes enda TOP-i naiskonnaga 29 korda. Ka tema on üks nendest ujujatest, kes suure tõenäosusega enda kuldmedali arvet suurendab sellel nädalal.

4. koht - Andres Olvik (84 kuldmedalit)

Andres Olvik on enda pika karjääri jooksul võitnud Eesti meistrivõistlustelt 84 kuldmedalit. Kokku on ta võitnud lausa 146 medalit, millest rohkem pole ükski Eesti ujuja seni suutnud. Reedel algavatel Eesti meistrivõistlustel läheb ta järjekordset kuldmedalit püüdma 200 m seliliujumises. Kuigi suure tippspordiga on Olvik juba lõpparve teinud, siis koduseid konkurente käib ikka "tülitamas".

3. koht - Daniil Haustov (89 kuldmedalit)

Tabeli kolmandat kohta hoiab Eestit kahel korral (2004 & 2008) olümpiamängudel esindanud Daniil Haustov. Ttitlivõistlustel tegi Haustov kokku 62 starti. Lisaks 89 kuldmedalile on ta võitnud ka 38 hõbe- ja 11 pronksmedalit.

2. koht - Natalia Hissamutdinova (101 kuldmedalit)

Enim kuldmedaleid Eesti meistrivõistlustelt võitnud naisujuja on Natalia Hissamutdinova. Nüüdseks Mätingu perekonnanime kandev ujuja võitis enda karjääri jooksul muljetavaldavad 101 kuldmedalit. Lühiraja EM-il on tema parimaks tulemuseks 50 m rinnuliujumise 5. koht. Samuti on Hissamutdinova näol ujujaga, kes on võitnud medali ka Euroopa juunioride meistrivõistlustelt. Selle vägiteoga sai ta hakkama 1999 aastal. Eesti rekordit parandas see vägev naine 71 korda. 

1. koht - Indrek Sei (112 kuldmedalit)
Indrek Sei

Eesti rekordinternatsionaal kui nii saab öelda on Indrek Sei. Kolmel olümpial Eestit esindanud ujuja võitis kokku 112 kuldmedalit. Kusjuures hõbe- ja pronksmedaleid kogunes tema kontole "vaid" 22 tükki. Eesti rekordeid parandas Sei enda pika karjääri jooksul 72 korda. Lühiraja EM-il sai ta kahel korral kaela hõbemedali ning kaks korda ka pronksmedali. 

Taasiseseisvunud Eesti kõigi edukam ujuja Triin Aljand võitis enda eduka karjääri jooksul "ainult" 49 Eesti meistritiitlit. See tuli taas seetõttu, et enda ülikooliaastad veetis Aljand USA-s ning Eesti meistrivõistlustele igal aastal ei olnud võimalik tulla. Praegustest ujujatest on TOP 10 tabelile kõige lähemal Martin Liivamägi ja Tess Grossmann, kes on kumbki võitnud 54 Eesti meistritiitlit.

Ralf Tribuntsov on näiteks võitnud 34 kuldmedalit, Pjort Degtjarjov 45 kuldmedalit ja Kregor Zirk 19 kuldmedalit. Hetkel olümpiapiletist kinni hoidev Martin Allikvee on Eesti meistrivõistlustelt saanud kaela 12 kuldmedalit.

Põhjus miks TOP 10 tabelis figureerivad ujujad, kes on tegutsenud viimase 20 aasta jooksul on seetõttu, et vanasti Eesti lühiraja meistrivõistlusi ei toimunud. Kõik kuldmedalid jagati pikas basseinis ja kord aastas. Näiteks olümpiamängude kuldmedalist Ivar Stukolkin on saavutanud Eesti meistrivõistlustel 26 kuldmedalit.

PÜSIGE LAINEL!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar