14. september 2016

ARVAMUS: Kas Eesti ujumiskoondisele on vaja peatreenerit?

Iga olümpiatsükli alguses on Eesti ujumiskoondisele valitud peatreener. Viimased 8 aastat on seda vastutusrikast ametit pidanud Riho Aljand. Juba esimesel oktoobril saab kuulata peatreeneriks pürgivate inimeste mõtteid ning plaane. Kuid kas ujumiskoondise etteotsa on vaja üldse peatreenerit?

Viimased 8 aastat on Riho Aljand Eesti ujumise jaoks teinud rasket ja ränka tööd. Kuigi paljud võivad selle arvamusega mitte nõustuda, siis fakt on see, et ka tema toimetusi on piiratud vägagi erinevate asjapulkade poolt. Uueks olümpiatsükliks tuleks kaotada peatreeneri koht ning alustada tööd uue süsteemiga.

Aga miks meil siis ei ole vaja peatreeneri kohta? Kuna Eesti ujumiskoondis üheskoos ei treeni, siis pole vaja ka peatreenerit. Praegused koondislased harjutavad usinalt enda treenerite käe all ning kõik plaanid koostatakse just enda isikliku treeneriga mitte peatreeneriga. Tiitlivõistluste ajal on peatreeneri roll tähtis, aga ka selle saab lahendada arukamalt. Paar kuud enne tiitlivõistlusi tuleks määrata vanemtreener, kes vastutab antud tiitlivõistlustel kogu koondise tegevuse eest. Vanemtreeneriks saab olla vaid see, kelle ujuja(d) osaleb samuti tiitlivõistlustel. Sarnaselt tegutseb maailma suurim ujumiskants Ameerika Ühendriigid. Samuti peaks antud amet olema tasustatud Ujumisliidu poolt. Kuna tiitlivõistlusi aastas väga palju ei ole, siis hoiaks see ka kõvasti kokku kui igapäevaselt palgal hoida peatreenerit. 

Miks selline variant hea on? Koondislaste treenerid kes pääsevad tiitlivõistlustele on siis samuti motiveeritud kaasa lööma Eesti ujumiselus. Kuna tiitlivõistlustel osalevad parimatest parimad, siis sama kehtib ka treenerite kohta, kes on ära teinud suure töö. Seega tiitlivõistluste vanemtreeneri koht tuleb välja teenida ning muidusööjad peavad rohkem tööd tegema. 

Siiski on Ujumisliidus vaja palgata inimesi rohkem tööle, kuid mitte peatreeneri kohale. Organisatsioon on täpselt nii tugev kui tema kõige nõrgem lüli. Hetkel on tööl Pille Tali, kes rohkem täidab sekretäri ülesandeid. Tema kõrvale oleks vaja juurde mitmeid nutikaid erineva valdkonna inimesi. Hetkel puudub pea täielikult alaliidul meediakajastus, samuti on kasin uute sponsorite leidmine. Seda tunnistas ka Tali treenerite sügisseminaril. Lisaks oleks vaja inimest, kes suudab vastutada alaliidu poolt korraldatavate võistluste eest. Ja see nimekiri läheb veel edasi ja edasi. Kõik tiitlivõistluste normatiivid jms eest vastutab juba praegu treenerite kogu seega see süsteem toimib. 

Viimased tiitlivõistlused on näidanud, et eestlaste keskmine koht võistlustel langeb ja langeb. Peatreener ei saa selle hüvanguks midagi ära teha, see on vaid tänamatu peksupoisi amet kus kõik tahavad halbade tulemuste eest vastuseid, vastuseid ja veelkord vastuseid. Kuid vastuseid tuleks otsida koondislaste enda treenerite käest. Seega oleks vaja luua teistsugune süsteem ning toetada tiitlivõistluste vanemtreeneri koha loomist. Hetkel on uueks peatreeneriks kandideerimas kaks meest ning välistatud ei ole veel ka Aljandi kandidatuur ning sinna nimekirja võib veel paar ujumistegelast lisanduda. 

PÜSIGE LAINEL!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar