26. aprill 2017

5 Eesti rekordit mida lähiajal üle ei ujuta

Igal aastal püstitatakse ujumises hulganisti rekordeid, olgu nendeks isiklikud või rahvusrekordid. Eesti rekordi püstitamine on kahtlemata saavutus milleni paljud ujujad enda karjääri jooksul ei jõua, aga need kes jõuavad nende ees tuleb müts maha võtta.

Kuid on olemas ka Eesti rekordeid mida ilmselt lähiajal ehk järgmise viie aasta jooksul üle ei ujuta. Täiesti võimalik, et need rekordid püsivad veel pikemalt. Toon Teieni 5 Eesti rekordit pikas basseinis mida lähiajal üle ei ujuta.

1. Naiste 50 m liblikujumise rekord - 25.92

Selle rekordi üle ujumine nõuab sportlast kes tiitlivõistlustel heitleb medalite nimel. 2012 aasta EM-il võitis Triin Aljand 50 m liblikujumise just ajaga 25.92 hõbemedali. See Aljandi poolt püstitatud liblikujumise rekord on nii võimas, et viimase kolme aasta jooksul ei ole sellest ajast kiiremini ujunud isegi ükski kroolisprinter. 

Aljand oli sel alal nii dominantne, et talle kuulub sel distantsil lausa 41!!! kõigi aegade parimat tulemust. Ükski teine naisujuja ei ole suutnud seda distantsi isegi ujuda alla 27-sekundi. Võib julgelt väita, et Aljandi rahvusrekordi ületamiseks läheb vaja ürgtalenti.

2. Meeste 400 m vabaltujumise rekord - 3.53,95

Sellise võimsa 400 m vabaltujumise tulemuse ujus 1980 aasta Moskva olümpial välja Ivar Stukolkin, millega ta teenis ka pronksmedali. Tegemist on ühtlasi ka kõige vanema kehtiva Eesti rekordiga, mis on püsinud juba 37 aastat. Eestlaste tase sel distantsil on nii nõrk, et peale Stukolkini ei ole ükski teine meesujuja suutnud 400 m vabalt alla 4-minuti ujuda. 

Kregor Zirk on seda distantsi läbinud ajaga 4.02,68 hetkel mil ta pole olnud tippvormis. Suure tõenäosusega ta ühelgi tiitlivõistlusel seda ala tippvormis olles ei uju ning isegi kui ujuks, siis 3.53,95 on liiga suur amps. Kuid jääme reaalsuse piiridesse ning lepime olukorraga, et selle distantsi rahvusrekord ootab suurt 40. juubelit. 

3. Naiste 200 m liblikujumise rekord - 2.16,61

Anna-Liisa Põld läbis 2010 aastal USA-s 200 m liblikat ajaga 2.16,61 ning selle aja lähedale ei ole ükski Eesti naisujuja veel jõudnud. Kõige iroonilisem selle rahvusrekordi puhul on see, et tegemist on kõige nõrgema naiste rahvusrekordiga olümpiadistantsidel FINA punktide järgi. Viimastel aastatel on kõige lähemale sellele rekordile jõudnud Gerda Pak ajaga 2.19,35, aga tema ei ole suutnud järgmist sammu sel distantsil veel astuda. 

Kuna tegemist on raske ja palju tööd nõudva alaga, siis Eesti naisujujad on otsustanud teiste alade kasuks. Kuigi reaalsuses peaks selle rahvusrekordi ületamine olema kõige lihtsam. Võrdluseks 200 m liblikujumise rahvusrekordi FINA punktid võrduvad 50 m vabaltujumises ajaga 26.62, mis on mitmele meie naisujujale olnud jõukohane. 

4. Meeste 200 m kompleksujumise rekord - 1.59,95

Ajal kui "imetrikood" veel olid lubatud, siis aastal 2009 Rooma MM-il sai Martin Liivamägi suurepärase saavutusega hakkama 200 m kompleksujumises ujudes seda distantsi ajaga 1.59,95. See rekord on nii tugev, et selle ületamiseks läheb vaja tõelist multitalenti. Võrdluseks: Rio mängude A-normatiiv sel distantsil oli 2.00,28.

Nüüd ajal kui Liivamägi enam täisvõimusega ei treeni, siis kõige lähemale sellele ajale on jõudnud Osvald Nitski ajaga 2.06,71. See tähendab seda, et rekordist jääb praegustel tippudel puudu ligi 7 sekundit mida ujumises saab mõõta kalendriga. Seega suvel enda üheksandat sünnipäeva tähistav 200 m kompleksujumise rahvusrekord lähiajal ületamise pärast muretsema ei pea.

5. Meeste 100 m rinnuliujumise rekord - 1.00,56

Viiendana tooksin välja rekordi milles ma kahtlen kõige rohkem, et see üle ei ujuta. Kuid siiski arvan, et vähemalt järgmise viie aasta jooksul seda ei juhtu, aga Eesti ujumise arengut silmas pidades siiralt loodan, et see siiski juhtub. Sarnaselt Liivamägi rekordile ujuti ka 100 m rinnuliujumise rahvusrekord Rooma MM-il 2009 aastal imetrikooga. Selle saavutusega sai hakkama Martti Aljand saades tulemuseks 1.00,56.

Aljand imetrikooga
Aljandi superujumine on ainuke kord Eesti ujumise ajaloos kui keegi suutnud 100 m rinnuli ujuda alla 1.01. Eelmisel aastal läbis Martin Allikvee seda distantsi ajaga 1.01,35 jäädes rekordist 79 sajandiku kaugusele. Kuna Allikvee on rohkem 200 meetri spetsialiseerunud, siis Aljandi rekordini jõuda on keeruline aga mitte võimatu. Arvan, et järgmise viie aasta jooksul suudab Allikvee ujuda alla 1.01 seda distantsi, aga Aljandi rahvusrekord jääb siiski püsima.

Öeldakse, et rekordid on purustamiseks ning ilmselt on aja küsimus millal saavad üle ujutud ka ülaltoodud rahvusrekordid. Ei ole kahtlust, et järgmiste aastate jooksul ujutakse küllaga uusi tippmarke, aga ilmselt need ülaltoodud rekordid püsivad "veidi" kauem.

PÜSIGE LAINEL!